Üsna äge sõjategevus toimus ka merel ja kolooniates. Rahuläbirääkimised algasid Prantsusmaa ja mereriikide vahel Aachenis 1748 aastal. Oktoobris sõlmiti rahu. Austria oli sunnitud loobuma Sileesiast ja osast valdustest Itaalias. Samas tunnistati pragmaatilist sanktisooni. 3. Seitsmeaastane sõda 1756 – 1763 Sõja taustaks olid üheltpoolt vastuolud Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (ennekõike kolooniates), ning teiselt poolt Austria (soovis Sileesiat tagasi) ja Venemaa (krahv Bestuzhev soovis Preisimaad jagada) vaen Preisimaaga. Kujunenud vastuolud viisid nn diplomaatilise revolutsioonini, mis muutis varasemat liidusuhete struktuuri. Kuna Prantsusmaa vajas toetust inglaste vastu, otsis ta liitu Austriaga, Austria aga vajas tuge Preisimaa vastu (seni oli Habsburgide-Bourbonide rivaliteet olnud keskne faktor Euroopa poliitikas) – sõlmiti Versailles’ lepingud, millega kujunes välja kahe Euroopa võimsaima kuningakoja, Habsburgide ja Bourbonide liit. .
the manner of diplomats everywhere, he felt safe because he thought that the Russians were too dumb to break his cipher. He may have been right about Russians, but three Germans in the black chamber were making mince pie out of it. He erred in writing home with a deplorable lack of gallantry about the Czarina, remarking that she was "given entirely to her pleasures" and was "so frivolous and so dissipated." The interceptions were seen as a matter of course by Count Aleksey Bestuzhev-Ryumin, grand chancellor of the imperial court. He had been waiting to strike back at Chetardie, who had organized a cabal against him because of his Anglophile tendencies. He showed the solutions to Elizabeth, who, blinded by her own French leanings, refused to believe them until he deciphered them in her presence. The next day, June 17, 1744, as Chetardie entered his residence, he was handed a note ordering him to leave Russia in 24 hours. He protested; a Russian began reading