Tööstuspööre ja industriaalühiskond
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass.
Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal ja muudes. Rauamaagi kasutamine olenes suurelt osalt
kivisöe olemasolust . Piirkondades, kus leidus mõlemat või vähemalt ühte toorainet, pandi
tööle uued kaevandused ja vabrikud.
Suureks uuenduseks 19.sajandi teisel poolel oli terase suurtööstuslik tootmine. Tehniliseks
lahenduse selleks pakkus välja Henry Bessemer, kelle järgi hakati ka uut menetlust nimetama.
Bessemeeprotsess seisnes selles, et pöörlevasse sulatusahju, milles oli sulamalm, puhuti sisse
õhku. Tulemuseks saati malmist ja rauast tugevam materjal teras.
Sammu edasi tegi inglane Sidney Gilchrist Thomas, kelle menetlus (1878) võimaldas
kasutada fosforirikakid rauamaake. See pani aluse metalllurgiale. Toomaprotsess võimaldas
kasutusele võtta ka Põhja-Rootsi rauamaagilademed.
Ostuvõimeline turg kujunes suhteliselt pikkamööda ja tähendas seda, et inimesed hakkasid
annaabi.ee 
