Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
sajandil köidetud konvoluudi kaane
täitematerjalina. 120-leheküljelisest raamatust leiti 11 lehe katkendit ning need kuuluvad Eesti
kultuuriajalukku Wanradt-Koelli katekismuse nime all. Tähelepanu väärib see, et mittesaksa
katekismust soosis Tallinna raad. Siiski leiti Tallinnasse saabunud katekismusest liigselt vigu ning
müük keelati. Jääb siiski võimalus, et osa läks ikkagi liikvele.
Tööd eestikeelsete vaimulike trükiste koostamisel jätkas Reinholt Beseler, kes sai Johann
Koelli järglaseks Tallinnas Pühavaimu kirikus. Tema käsikirju ei trükitud, aga kindlasti säilitati ning
neid kasutasid järgmised pastorid. Järgmine teade eestikeelsest trükitud raamatust tuli Tartust. Tartu
eesti jutlustaja Franz Witten tõlkis Martin Lutheri katekismuse eesti keelde. Ordumeister olevat isegi
selle katekismuse trükkimist toetanud.
1558. a. alanud sõjaperioodiga vähenes raamatukultuuri levik. Katoliku kiriku vastu võitlesid
annaabi.ee 
