Eesti, muinasaeg
Planeeritud ristiusu levitamine algas 12. saj lõpus. Tänapäeva Lätimaale Ükskülasse saadeti ristiusu
levitajaid. Esineme oli piiskomm Meinhard, kes oli veendumusel, et ristiusku peab levitama
jutustades ja hea sõnaga. Tegeles eelkõige Liivi aladel. Eestlastele tal seega suurt mõju ei olnud.
Liivlased aga võtsid enamjaolt vastu ja sinna moodustati kogukonna. Liivlased aga võtsid usu vastu
ja seejärel jätsid maha jne.
Meinhardi järel tuli Berthald, kes arvas, et heaga ei saa mdiagi. Tal aga ei õnnestunud mdiagi
saavutada ja tal tekkis konflikt liivlastega. Seejärel saabus Saksamaalt piiskop Albert, kes oli
suurepärane poliitik, võimuahne mees ja tedis, mida peab tegema hakkama. Albert leidis, et puudub
korralik tugipunt ja linn, kuhu ta võiks ristisõdurid tuua. 1201 rajas ta seega Riia linna.
1202 moodustas ta ka mõõgavendade ordu.
(1096 algasid ristisõjad. 13 saj alguses oli käsil neljas ristisõda