Claude Debussy
Temast sai võitleja prantsuse omapära eest. Toetudes
prantsuse klassikalise muusika traditsioonidele, mis tema jaoks kehastusid esmajoones J. Ph.
Rameau loomingus, suutis Debussy võita võõraid mõjusid ning luua rahvuslikult omapärast
muusikat. Oma seisukohad tegi ta teatavaks kirjanduslike artiklite kaudu (1901-1915).
Kõige prantsuspärasemaks peab Debussy rokoko-aegset muusikat ja imestab, et Pariisis on Bachi
ühing , Couperini ühingut aga pole. Seevastu ei leia ta Berliozis midagi, mis oleks iseloomulik
prantslastele.
Siinkohal tahaks ära tuua erinevused saksa- ja prantsuse kultuuri vahel.
Saksa kultuur: tunded varjutavad mõistuse; mõttekäik on ähmane, pikad laused; andub
ohjeldamatutele kirgedele; meeltest esikohal "süda" (romantism, ekspressionism); armastab koera
(täidab käsud).
Prantsuse kultuur: tunded allutatud mõitusele; armastab selgust ja lakoonilisust; armastab
annaabi.ee 
