Liina Reiman
selleta polnud tema enda arvates näitlejatöö mõeldav. Aastatel 19331938 esines
ta Tampere, Pori, Kotka, Kajaani, Oulu ja Helsingi teatrites, lõigates rohkesti loorbereid ja
pälvides üldrahvalikku austust.
Tagasitulek Eesti teatrisse toimus Estonias 1935. aastal, kus "Maria Stuartiga" tähistati
tema 25-aastast lavategevust.
Alates 1938. aastast jagas Liina Reiman oma jõudu Estonia ja Draamateatri vahel.
Majoriproua "Gösta Berlingis" Draamateatri laval (19411942) jäi Liina Reimani
viimaseks suurrolliks Eesti teatris.
Valusalt tabas teda elukaaslase Raimund Kulli surm 1942. aastal.
Kauaaegse elukaaslase Raimund Kulli surm 1942. aastal nõrgendas sidemeid
kodumaaga, ja kui teise Nõukogude okupatsiooni hädaoht muutus üha reaalsemaks,
otsustas Liina Reiman valida pagulase elu, asudes 1943. aastal uuesti Soome.
Enamik näidendeid, kus ta Soomes kaasa lõi, tuli tal ise lavastada
annaabi.ee 
