KASVATUSE KLASSIKA
pole kindlapiirilisi klasse, vaid on liikuvad õpilasrühmad;
õpetaja austab last;
pööratakse tähelepanu laste emotsionaalsete, vaimsete ja füüsiliste tarvete
rahuldamisele;
loova tegevuse arendamine on osa õppeplaanist;
hindamine on viidud miinimumini;
õpetaja ja õpilaste vahelistes suhetes valitseb ausus.
Miks avatud kasvatuse liikumine ikkagi nii kiiresti vaibus? Juhtivad lääne kriitikud A. Berlak
ja H. Berlak (1981) ning J. Rothenberg (1989) toovad esile järgmised põhjused.
1) Avatud kasvatuses langes raskuspunkt välistele teguritele (aktiivsed meetodid, materjalid),
mitte õpetuse kvaliteedile, ning kulutati väga palju ressursse - aega, raha, jõudu. Eriti palju
tööd nõudis avatud kasvatus õpetajalt. Tema pingutused tavaõpetusega võrreldes olid palju
suuremad, ent see ei kajastunud saavutatud tulemustes.