Kodutöö
Suhteliselt väikeste k väärtuste
puhul kasutatakse Viterbi algoritmi, kuna see on kõige parem teadaolev rakendus maksimaalse
tõenäosuse dekodeerimises.
Modelleerimise struktuurskeem Simulinkis
Joonis 5. Simulinkis koostatud skeem
Modelleerimise programm Matlab 6.5
Tsym = 0.2;
Tsample = 0.01;
BERkodVec=[];
BERVec=[];
EbNoVec = [0:1:9];
for n=1:length(EbNoVec);
EbNodB = EbNoVec(n);
sim('h2irekindlus');
BERkodVec(n,:)= BERkod;
BERVec(n,:)= BER;
end;
semilogy(EbNoVec,BERkodVec(:,1),'o',EbNoVec,BERVec(:,1),'*');
legend('Kodeerimisega BER','Kodeerimiseta BER');
xlabel('Eb/No (dB)');
ylabel('Vea tõenäosus');
title('Kodeerimisega ja kodeerimiseta BER');
grid on;
Modelleerimise tulemused
Joonis 6. Vigasuse tõenäosuse sõltuvus signaal/müra suhtest ja häirekindla koodi kasutamisest
Kokkuvõte
Modelleerimise tulemusena on veaparandusega kanali graafik väiksema vigasuse tõenäosusega
annaabi.ee 
