Põhja -Jäämeri
Looded on nõrgad.
Meres on vähe saari. Wrangeli saar on suur, ülejäänud tillukesed.
Merre suubub ka vähe jõgesid ja needki on lühikesed. Suurimad neist on Amguema
Tsukotkal ning Kuk, Utukok, Kokolik, Noatak ja Kobuk Alaskal.
Viimasel jääajal oli suur osa maailma veest külmunud liustikesse ja mandrijäässe ning
maailmamere tase 100-120 meetrit tänapäevasest madalam. Tsuktsi meri oli ära kuivanud
ning Aasia ja Põhja-Ameerika maismaaühenduses. Seda maismaasilda nimetatakse
Beringiaks ning selle kaudu pääsesid ürginimesed Põhja-Ameerikasse. Põhja-Ameerika
asustati mitme lainena.
Labradori meri
Labradori meri on ääremeri Atlandi ookeani loodeosas Põhja-Ameerika rannikul.
Piirneb edelas Labradori poolsaarega, loodes Baffini saarega ja kirdes Gröönimaaga. Põhjas
Davise väina kaudu ühenduses Baffini lahega. Mere pindala on 841 tuhat km2, suurim
sügavus 4316 m.
Valitseb jahe paras ja lähisarktiline kliima. Merevee keskmine soolsus on 34,88 (põhja
annaabi.ee 
