Leedu elanikkond oli suuresti vähenenud. Klaipeda hõivamisel osales Nõukogude Armee 16. Leedu diviis (50 000 leedu meest). 1944. aastal Leedu juhtimist teostas ÜK(b)P KK Leedu büroo Moskvas eesotsas Mihhail Susloviga - Leedu võimu kõrgeim instants. 1944. aastal tapeti 2000 leedu partisani ja üle 5000 arreteeriti. Moodustati SARK, mille eesmärk oli võidelda partisanide vastu - Suurimad salgad purustati. Mihhail Suslov palus L. Berialt, et saadetakse täiendavad SARK jõud (9 polku). 1945. aastal mõisteti sõjatribunali alusel süüdi 8500 inimest, kellest 500 maha lasti. Leedu inimkaotused- Enne II MS Leedus elas 2 900 000 inimest, 1945. aastaks Leedus elas 2 400 000 inimest. Nõukogude Liit küüditas: 85 000 inimest, mobiliseeris: 60 000, evakueeris: 20 000. Sakslased küüditasid/hukkasid: 250 000 inimest, tööteenistus: 75 000 inimest. 8. Leedu NSV:
Repressiivpoliitika mitmekesisus ja ulatus. Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine. Nõukoguliku rehabiliteerimise olemus. Ei toonud kaasas endise olukorra 100% taastamist. Seotud nende inimeste rehabiliteerimisega, keda võim oli represseerinud. Tuleb päevakorrale suhteliselt kohe peale Stalini surma. Murrangumomendid: Märtsiamnestia – 1953. a: allakirjutanud Vorošilov, kuid tegelikult tal sellega sisulist sidet ei olnud. Initsiatiiv ikka Berialt. Eesmärgiks kiiresti GULAGi süsteemi lammutada. 1953. a kevadel oli vangilaagris ca 2 500 000 inimest. Vabadusse lasti 1,2 miljonit inimest. Esimesed inimese lasti laagritest vabaks juba märtsi lõpus/aprilli alguses, esimesed inimesed jõudsid suvekuudel tagasi. 1953. aasta septembriks tuli Eestisse tagasi üle 9000 inimese. Protsessi taaskäivitamine – 1954. a: inimeste vabastamine väiksemate karistusaluste kategooriate