Muinasaeg, kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg
Pühapäevaks pidasid eestlased
neljapäeva.Suur tähtsus oli nõidumisel,maagial ja ennustamisel,püüti tihtipeale ette ennustada
sõjaretki ja muud.Alates 11 saj hakkati vastuvõtma ristiusku.
KESKAEG
Liivimaa ristisõda
1140 saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal.40 aastat
kestnud vendi ristisõda liitis Elbe jõest kuni Odeni suudmeni kristliku Euroopaga.Liivlased
umbusaldasid sakslasi ega tahtnud Berholi(piiskop) piiskopina vastu võtta,sai ta paavstilt
volituse alustada ristisõja korraldamist.1198 saabusidki ligi 1000 meest Riia alale ja seal
toimus lahing.Theiderich'i peeti Mõõgavande ordu loomise initsiaatoriks.1201 hakkas
Albert saksa asunike tarvis ehitama Riia linna,ta viis sinna ka üle piiskopkonna
keskuse.Vallutatud alade säilitamiseks püüdis Albert luua sõjameeste-vassallide kihti et
sellega maid läänistada.1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(Mõõgavendade
annaabi.ee 
