Historitsism ja juugend
1894.
Samamoodi muutus üheks juugendi ikonograafia korduvaks motiiviks tants, mida käsitleti nii
erineval moel nagu näiteks Beardsley "Salomés" (1894) ja Franz von Stucki "Tantsijates"
(1896). Ühtegi teist tantsijat ei kasutatud nii sageli inspiratsiooniallikana või ei portreteeritut
nii tihti kui USA päritolu tantsijannat Loïe Fullerit (1852 1928). Fullerit on kutsutud ka
juugendi muusaks. Tema esinemistel Pariisis "Folies-Bergeris" (debüüt aastal 1892) oli kiire
ja tohutu menu. Fulleri tants ise oli justkui juugendi ilmutis. Pettumust valmistavalt oli ta
igapäevases elus üsna inetu ja paksuke, kuid laval tegi ta läbi hämmastava muutuse. Kandes
seljas voogavaid läbipaistvaid loore ning tantsides pidevalt muutuva ja virvendava värviliste
elektrivalgustite vikerkaare all, tehti ta surematuks selliste kunstnike poolt nagu William
Bradley, Jules Chéret (1836 1932), Georges de Feure, Raoul Larche (1860 1912),