Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ümber villa ja hiljem lina. (Kalevivabrikud asusid Kärdlas, Sindis, Narvas ja ka
Tartus.) Nii et eestikeelne ajakirjandus oli ikka suunatud maarahvale, kelle hulgast
hakkas esile kerkima üha rohkem haritlaskonda.
Trükikojad ja telegraaf
Uute trükikunstialadena levisid 19. saj esimesel poolel puulõike kõrval vasetrükk ja
kivitrükk e litograafia. Eesti rahvusliku raamatu- ja ajakirjandusgraafika rajajaiks said
Berendhoff ja Jakobson, kelle puulõiked illustreerisid kaasaegseid ajalehti.
Trükitehnika arenes hoogsalt: Eesti trükikodade sisseseadeid täiustati. 1878 oli
kaheteistkümnes Tallinna ja Tartu trükikojas kokku 19 käsipressi ja 18 kiirpressi
(neist 10 Tln-s ja 8 Trt-s). Hakati kasutama ka aurujõudu kiirpressidel trükkimiseks.
Grenzstein seadis 1893 oma trükikojas sisse esimese tsinkograafiatöökoja, kus
töötas Saksamaal tsinkograafiat õppinud, hiljem kirjanikuna tuntuks saanud Andres
Saal
annaabi.ee 
