Jazzi muusika
1920. aastatel kujunes uus vorm Dixie land, mis eelkõige oli esitatud valgete
poolt.
Sving
1930ndail sai alguse sving. Sving
esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon,
trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis
olid koondatud orkestrisse ehk big bandi.
Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga
oli see, et muusika oli nüüd vähem
improviseeritud, svingi hakati kasutama
tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga
rohkem.
Bepo ja Free J azz
1940ndail sai alguse Be pop. Be bop'i teket seostatakse osa
mustanahaliste muusikute protestiga s wing'i vastu(s wing
oli liiga kommertslik). Saadi kokku klubides, kus toimusid
igasugused jam s e s s ion'id, improviseeriti ning nii kasvaski
välja uus stiil.
1950. aastatel sai alguse fre e jaz z , mis vabastas dzässi
igasugustest piirangutest- polnud enam kindlat taktimõõtu
jne.
Dzässi suhtuti 20. sajandi algul väga
halvasti, kuna ta erines teistest