Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
17
(küberneetika, semiootika, mänguteooria jt.) ülesandeks seati neid pingeid mõõta, tajuda,
interpreteerida, töötamaks välja uusi ohtusid ja võimalusi arvesse võtvat paradigmat.
Relatiivsest energiast kirgastunud maailm oli jõudnud postmodernismi lävepakule, kus
ühiskonna keeruliste konstruktsioonide analüüs ei saanud enam rajaneda benthamistlikule
utilitarismile. Pöördugem nüüd tagasi eelmisesse sajandivahetusse, et vaadelda lisaks Albert
Einsteinile lähemalt veel teist juudi soost mõtlejat, kelle kohta ringleb vähemalt sama palju
müüte ja anekdoote, ning kes esitas inimkonnale ja algavale ajastule vähemalt sama palju
küsimusi, kui Einstein pakkus vastuseid.
Freud
1897. aasta kevadel hakkas Sigmund Freud (41) kahtlema oma keskses teoorias, mis seostas