Sigrid Undset
vastumeelselt oma loa tingimusel, et tema maksab pulmade eest.
Lihavõtete ajal peeti ära Simoni pulmad, kus käis ka Kristiina oma perega. Ühel
varakevadisel õhtul oli Ragnfridil asja Gunhildi poole, kes karusnahkrõivaid õmbles ning
kuna kõigil meestel talus oli kiire, sai Kristiina loa ise minna. Kui Kristiina oli juba kodust
kaugemale jõudis, hüppas ratsu järsult kõrvale ja ajas end püsti. Teeservas lamas keegi.
Kristiinale meenus juhtunu Benteiniga ning ta pisut lõi kartma. Siis ta aga nägi, et see kägaras
mees oli vend Edvin. Vend Edvin tänas jumalat, et ta oli Kristiina siia teele saatnud ning
Kristiina aitas munga hobuse selga. Vend Edvin rääkis, et ta oli viimasel ajal üsna haige olnud
ning nüüd on vist tema tund tulnud. Jørundisse jõudes viidi ta voodisse ning hoolitseti tema
eest. Ühel keskööl, kui Kristiina istus vend Edvini voodi juures, ärkas viimane üles ja palus
annaabi.ee 
