Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.
Juba 3 promillised kogused võivad olla tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud
väiksemadki kogused.
Aastas on miljoneid surmajuhtumeid. Suur osa surmajuhtumitest on põhjustatud
südame- ja maksakahjustustest ja õnnetusjuhtumitest. Küllalt tihti on surma põhjuseks
ka alkoholimürgitus.
2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)
Kõige enam kasutamist leiavad tänapäeval bensodiasepiinid. Sõltuvalt annusest on
bensodiasepiinidel anksiolüütiline (ärevust vähendav), sedatiivne (psüühilist tegevust pärssiv),
hüpnootiline (uinutav) ja ka müorelakseeeriv (lihaseid lõõgastav) ning krambivastane toime.
Väiksemates annustes domineerib anksiolüütiline toime ja sellest ka üldnimetus anksiolüütilised
ained e. anksiolüütikumid (Kliinikum 2009).
joonis 7.Rahustid. (autor)
2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:
annaabi.ee 
