Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule
Linnades on üks kogumispunkt
iga tuhande elaniku kohta 500 meetri kaugusel ning maapiirkondades asub kogumispunkt ühe
kilomeetri kaugusel. Hakatud on ka biolagunevaid jäätmeid kompostima. Taaskasutatakse
ehitus- ja lammutusjäätmeid ning üha rohkem põlevkivituhka on hakatud kasutama
teedeehituses.
Ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikku on täiendatud. Kogumispunktide arv on tunduvalt
kasvanud ning hetkel on neid kokku umbes 224. konteinereid on rajatud näiteks
bensiinijaamadesse ja maakondadesse. Ka Pärnusse on rajatud ohtlike jäätmete
kogumiskeskus. Samuti on tihenenud kodumajapidamistes ja väiketootmistes tekkivate
ohtlike jäätmete kogumisvõrgustikud.
Väga positiivne areng on toimunud korraldatud jäätmeveos. Nüüdseks on jäätmete
kogumissüsteemi haaratud ka suvilapiirkonnad, aiandusühistud ja muud jäätmetekitajad.
Jäätmevedu on hästi arenenud maapiirkondades, andes paremad võimalused maapiirkonna
elanikele.
annaabi.ee 
