CO-d ja lämmastikoksiide. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrid, ja mõned nitroühendid. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiingi. Erinevus seisneb selles, et diislikütuse peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev. Neid omadusi iseloomustab tsetaaniarv. Parim tsetaaniarv on 45-50. On püütud leida diisel- ja bensiinikütustele alternatiive, kuna nafta hind tõuseb aina. Alternatiive on leitud loodusliku gaasi ja vedelgaasi arvel. Gaasiautod on tuntud, aga nad pole nii võimsad ja tehniliselt pole nende kasutamine kuigi mugav.
..900 min., kvaliteetsematel bensiinidel kuni 1200 min. Summaarne väävlisisaldus ei või ületada 0,01 %, vaikainete sisaldus ei tohi olla suurem kui 7, 0 ... 10 mg/100 ml. Leektemperatuur on bensiinil ligikaudu - 40°C ja veel sellel temperatuuril moodustub küttesegu. Hangumistemperatuur on bensiinil alla 80°C. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena
0,01%, benseenisisaldus 1,0%, aromaatseid süsivesinikke 30%, olefiine 10%, küllastunud auru rõhk 70 kPa. · Momendil tuuakse bensiine Eestisse Leedust, Venemaalt, Soomest, Norrast. Bensiinide juures normitakse veel väävli sisaldust. EL maades müüdavad bensiinid väävlit sisaldada ei tohi. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena
0,01%, benseenisisaldus 1,0%, aromaatseid süsivesinikke 30%, olefiine 10%, küllastunud auru rõhk 70 kPa. · Momendil tuuakse bensiine Eestisse Leedust, Venemaalt, Soomest, Norrast. Bensiinide juures normitakse veel väävli sisaldust. EL maades müüdavad bensiinid väävlit sisaldada ei tohi. Petrooleum Petrooleum on tugeva lõhnaga kergesti voolav hele vedelik, mis saadakse põhiliselt nafta destilleerimisel. Tema tihedus on 780...850 kg/m³. Nagu bensiingi koosneb ta paljudest süsivesinikest. Kindel keemistemperatuur puudub. Keemispiirkond on 150...300° C, leektemperatuur umbes 30°C ja parafiinide kristalliseerumise algus - 60°C. 20 sajandi esimesel poolel kasutati petrooleumi ottomootorite kütusena. Bensiinist halvema aurumise ja madala oktaaniarvu tõttu ta kaasaegsetesse ottomootoritesse ei sobi. Määrimisomaduste puudumise tõttu ei kõlba petrooleum ka diiselmootoritesse. Petrooleumi fraktsioone kasutatakse kütusena
annaabi.ee 
