Orgaanilise keemia areng XIX sajandil
C.Gerhard. Ning viimase ehk neljanda teooria rajas A. Butlerov. Viimane teooria oli
struktuuriteooria ja see sarnaneb kõige rohkem tänapäeva orgaanikale. Butlerov tõestas, et
aine keemilised omadused sõltuvad aine molekulide koostisest ning struktuuridest. Ta selgitas
ka isomeerianähtust.
Sajandi keskpaika jõudes suudeti sünteesida veel teisigi aineid. Näiteks 1842. aastal sünteesis
vene teadlane N. Zinin aniliini ning hiljem sünteesiti Euroopas ka benseliini, etüülalkoholi,
äädikhapet, sipelghapet ja paljusid teisi orgaanilisi ühendeid. Tänu sellele kõigele suudeti
vitalismi teooria kahtluse alla seada ning hiljem ka kukutada, sest inimesed mõistsid, et kõiki
aineid on võimalik kunstlikult sünteesida.
Kõige rohkem paralleele 19. sajandi ja tänapäeva tegevuste vahel esineb kindlasti Butlerovi
teoorias, sest seda ei ole siiani ümber lükatud ehk järelikult peab see olema õige. Teine oluline