Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6
psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped filosoofiadoktorina · http://www.udea.edu.co/portal/page/portal/bibliotecaSedesDependenci as/unidadesAcademicas/FacultadEnfermeria/Diseno/Imagenes/Noticias /patriciaBenner.jpg Dr. Benneri Teooria · 5 oskuslevelit · kogemused kliinilises tegevuses võtmeks õendusesse · Kas on olulised erinevused algaja ja eksperdi kirjeldustes sama juhtumi puhul? http://cjni.net/journal/?p=967 · From Novice to Expert: Excellence and Power in Clinical Nursing Practice. http://cd.pbsstatic.com/l/97/2997/9780201002997.jpg Inimene · ennasttõlgendav · saab definatsiooni elu elades
Õenduse kontekstis võib seda identiteeti moodustavat hoolt näitlikustada järgnevalt: keegi hoolib väga oma tööst, kuid jääb krooniliselt haigeks, mis takistab tal seda tegemast. Sellel on isikule hävitav mõju, kuna ta ei saa enam tegeleda sellega, millest ta väga hoolib. Nii nt põlvevigastus ei oma eriti olulist tähendust akadeemikule, kuid tähendab palju jalgpallurile ja võib ähvardada isegi tema identiteeti, kui ta end identifitseerib jalgpallurina. Õendusteoreetikute Benneri ja Wrubeli järgi on õendus terapeutilise väärtusega siis, kui õde mõistab, millest patsient kõige enam hoolib ja lähtub sellest. Kuna patsiendile tekitab stressi just tema tõlgendus olukorrast, siis on oluline, et õde arvestaks seda tõlgendust isegi siis, kui see suuresti erineb tema enda omast. Seega põhineb kavatsuslik/sihipärane hooldus ontoloogilisel: Millest hoolib patsient kõige enam? Kuidas ta tõlgendab oma sümptomeid lähtuvalt nende mõjust sellele, millest ta hoolib?
annaabi.ee 
