Rippsild
Eesotsas
Telfordiga saavutasid inglise insenerid väga kõrge tehnilise taseme, et nende projekteeritud
sillad muutusid ekspordiartikliteks üle kogu maailma.
19. sajandi keskpaigaks olid rippsildade peamised eelised ja puudused teada. Selleks ajaks oli
tekkinud ka teatud kahtlused rippsildade turvalisuse osas. Peamiselt süvendas umbusku
rippsildadesse nende purunemine paljudes kohtades (nt Berwiki inglismaal, Nassu Saksamaal,
Roch Benhardi Prantsusmaal ja Tacoma Narrowsi sild USAs). Lisaks vähendasid huvi
rippsildade ehituse vastu uued teadmised, ehitusmehaanika, tugevusõpetuse ja matemaatika
areng ning terase kasutamine ning esile kerkisid konsool- ja kaarsillad. Ameeriklased seevastu
aga hakkasid otsima uusi võimalusi rippsildade jäigastamiseks, et katta suuremaid alasid ning
võimaldada ka sillale rongiliiklust. Sildu tugevdati jäigastustalade ja kaldvantidega, et
pidurdada pikivõnkumist ja saavutada suuremat stabiilsust