Kas rootsi aega saab nimetada ''vanaks heaks rootsi ajaks''?
Nimelt Rootsi aja
algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud,
rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele
muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja
lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas
suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini.
Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas
väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas
nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu
seadus, et igasse kihelkonda tuleb mõisnikel ehitada kool. Heinrich Stahl rajas
saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid
õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu,
teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja
annaabi.ee 
