Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Urust hakkavad pojad väljas käima ühe ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebasest mujal maailmas Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida), afgaani rebane (Vulpes cana), bengali rebane(Vulpes bengalensis), fennekrebane (Vulpes zerda, Fennecus zerda), kapi rebane (Vulpes chama), kääbusrebane(Vulpes macrotis), korsak (Vulpes corsac), rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes), tiibeti liivarebane (Vulpes ferrilata), väle rebane Vulpes velox ja liivarebane Vulpes rueppelli. Paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda Fennecus. Geneetilised uuringud näitavad, et afgaani rebane on fennekrebase lähedane sugulane (lahknenud 34 miljonit aastat tagasi)
preserved in the Sarnath Museum. The government adopted the emblem on 26th January, 1950, the day when India became republic. he Peacock, Pavo cristatus is the national bird of India. It is a symbol of grace, joy, beauty and love. Peacock is a large and majestic bird. Peacock is a colorful, swan-sized bird with a fan-shaped crest of feathers on its head, a white patch under the eye and a long-slender neck. The Banyan (Bargad) is the National tree of India - called the Indian fig tree( Ficus bengalensis) grow over a large area. The roots then give rise to more trunks and branches. Hockey is the National Game of India. Unmatched excellence and incomparable virtuosity brought India a string of Olympic gold medals. "'Vand Mtaram" is the national song of India. The song was composed by Bankim Chandra Chatterjee in a highly Sanskritized form of the Bengali language. The Indian National anthem, originally composed in Bengali by Rabindranath Tagore, was adopted in
Toitumine: Sõralised, samuti kariloomad. Amuuri tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris altacia Pikkus: 2,73,5 m Saba pikkus: 1 m Kõrgus: 1,051,1 m Kaal: 250280 kg Suguküpsus: 3.5. eluaastal Innaaeg: Aastaringselt Tiinuse kestus: 95112 päeva Poegade arv: 37 Eluviis: Ööloom Toitumine: Hirved, metssead, metskitsed. Eluiga: 10 aastat Bengali tiiger Ladina k. nimi: Panthera tigris bengalensis Pikkus: 2,73,1 m Kõrgus: 0,94 m Kaal: 200350 kg Suguküpsus: 34 a. Innaaeg: Kevad Tiinuse kestus: 110 päeva Poegade arv: 16 Eluviis: Erakuna Toitumine: Hirved, ahvid Eluiga: 15 aastat Geoffroy kass Ladina k. nimi: Felis geoffroyi Pikkus: 0,450,75 m Saba pikkus: 0,250,35 m Kaal: 4,24,8 kg Suguküpsus: 1820 kuuselt Innaaeg: Oktoobristmärtsini Tiinuse kestus: 6474 päeva Poegade arv: 13 Eluviis: Erak
alates 1980. aastatest ei ole tema pesitsemist Eestis enam täheldatud, niisis on ta meil kohaliku haudelinnuna välja surnud. Mujal Euroopas levib aga rabapistrik mitmeski riigis. Mõned looduskaitsebioloogid ütlevad, et liik on ökoloogiliselt välja surnud (ecologically extinct), kui teda on järel nii vähese arvul, et tema mõju teistele liikidele on tühiselt väike. Näiteks bengaali tiigrid (Panthera tigris bengalensis) on suures osas oma levilast ökoloogiliselt välja surnud, sest looduses on neid alles nii vähe (üle maailma kokku vaid 2500 – 4000 isendit, sealjuures näiteks Hiinas alla 50 isendit), et nad ei suuda oma saakloomade populatsioonidele enam olulist mõju avaldada. Väljasuremise vältimiseks püüavad looduskaitsebioloogid anda soovitusi ja juhiseid liikide kaitseks ning vajaduse korral ka nende populatsioonide turgutamiseks ja ökoloogiliseks taastamiseks.
vahemerelises vööndis, samuti eel- ja keskmäestikes kuni 1800 m kõrgusel merepinnast. Meil elutsev A. a. ispida L. on suurimate kehamõõtmetega alamliik. Ta jõuab oma pesitsusareaali idapiirini Luga, Velikaja, Daugava ja Nemunase jõgikonnas, põhjapiir kulgeb Laadoga TurkuDalarnaOsloHardangeri joonel. Nominaatvorm A. a. atthis asustab Venemaad ja Siberit ning lõunapoolset Euroopat ja Põhja- Aafrikat. Kaug-Idas, Kagu-Aasias ja Indias elutseb vähimate mõõtmetega A. a. bengalensis Gm., Jaapani saartel aga A. a. japonicus Bp. Jäälinnu alamliike võrreldes ilmneb selgesti Bergmani reegel: jahedamas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojemate alade omadel, samuti Alleni juhis: põhja pool levinud linnud on tumedama sulestikuga. Esimesena on jäälindu Liivimaal maininud Jakob Benjamin Fischer (1791) oma Liivimaa looduskirjelduse neljandas osas: tegu on siin jõgede ääres elutseva ja sügiseti lahkuva liigiga [4]