Keskaeg I
nüüd maad, nii oli mõisnikel kergem.
VASALLITEET
Varakeskajal tekkinud senjööri/isanda ja vasalli e. sõltlase suhtel põhinev feodaalkord. Sõlmimine toimus
investutuuri(sümboolne akt) alusel. Hiljem arenes see päritavaks põlvest põlve. Kuninga immuniteedikirja alusel
võis senjöör vasalli üle kohut pidada ning makse koguma. Selle aluse kuningavõim nõrgenes ja tekkis suurem
poliitiline ebastabiilsus.
Benfiits- lääni nimetus Karl Suure ajal
SUURBRITANNIA RAHVASTE KUJUNEMINE
- 3.at. eKr indoeurooplaste sisseränna
- 2.at. eKr uus sisseränna
- Piktid
Algkodu oli Ida-Pransusmaa, Põhja-Sveits, Lõuna-Saksamaa. Nad levisid Itaaliasse, üritasid Roomas, Lõuna-
Itaalia Sitsiilias, Austia, Tsehhi, Slovakkia, Poola, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Prantsusmaa. Nende
majandus põhines rauatootmisele, nende sead oli äga osavad(leiutais oda noa, mis võimaldas kõva mulla enne