Karl Suure elulugu
Wolfgang Braunfels märgib tabavalt: ,,Viis korda käis Karl Itaalias ja iga kord pöördus ta tagasi
muutununa: 774, kui ta lõi kuningas Desideriust, vallutas Pavia ja võttis üle Langobardia riigi. 776,
kui ta surus maha viimase sealse ülestõusu. 780/81, kui ta laskis Hadrianus I-l oma pojad Pippini ja
Ludwigi Itaalia ja Akvitaania kuningateks salvida. 786/87, kui bütsantslik elulaad hakkas Ravennas
8
ja Beneventos muutma tema maailmapilti, ning lõpuks 800/01, kui ta võttis Roomas vastu
keisrikrooni.
Lisaks kuningakroonidele ja võimule oskas see harukordne mees enda poole võita ka Euroopa
vaimse aadli.
776. aastal ilmus Karli lähikonda õpetlane ja poeet, langobard Paulinus. Hiljem olevat Karl talle
teenete eet tasunud Aquileia peapiiskoptooliga.
Karli riigiministri ja õuepoeedi Angilberti osaks langesid äärmiselt diplomaatilised ülesanded.
Rooma-missiooni puhuks 796