Varakeskaeg
territooriumil. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid
rüütliseisuse ehk aadli. Kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks
oli ühiskonna kaitsmine.
Läänikorra kujunemine: Keskaja põhiliseks sõjaliseks jõuks oli rüütlite
raskeratsavägi. Kujunes sõjameeste kiht ehk rüütliseisus. Feodaalkord ehk läänikord
põhines feodaalsuhetel ehk vasalliteedil. Ratsaväe loomiseks anti sõjameestele maa
benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see
pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu maavalduse saanute kihist
sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest
moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile
läänistati hiigelsuuri maa-alasid, mida need omakorda läänistasid väikefeodaalidele.
Feodaalsuhted Vasallis said maavalduse saamisega õiguse koguda talupoegadel