Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus
K. nonna- nunn), kes olid kogunenud kindlate reeglite
järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse (lad. K. ordo- kord seisus).
Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud.
Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. Sajandil. Tavaliselt juhtis kloostrit abt või
prior (nunnakloostris abtiss või prioris). Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse,
mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid.
Benediktlsed
520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri
Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul
sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad.
Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele
eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse
vanne