AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
Selle eesotsas seisis paavst,
kelle valisid kõrgemad vaimuliked ehk kardinalid. Paavstile alluvaid ametnikke kutsuti paavsti kuuriaks ja
maakondades valitsesid paavsti asemikud legaadid. Kirik vajas oma tegevuseks raha. Seda saadi peamiselt
kirikmaksudest ehk kirikukümnisest. Kui sellest jäi väheks hakkas kirik müüma ka patulunastuskirju ehk
indulgentse, millega sai end süüst puhtaks osta. Varasel keskajal olid Euroopas levinud benediktiini kloostrid, kuid
paljudele tundus, et benediktid pööravad liiga palju tähendust rikkusele. Seetõttu tekkisid mungaordud, millest
oluliseim oli tsistertslaste ordu. Nad pidid elama vaga ja kasinat elu, ka kloostrid pidid nad ise üles ehitama.
Tsistertslaste kõrvale tekkisid ka kerjusmungaordud. Esmalt rajas Franciscus frantsisklaste ordu. Frantsiskaani
mungad kandsid halli ja nad pidid käima paljajalu ning teenima elatist kerjates. Dominiiklaste ordu asutas hispaania
aadlik Dominicus
annaabi.ee 
