Eesti keskaeg
Linnade mitte-sakslased
Olid hiljutised maatalupojad. Kinnitab seega, et ka maal oli ristiusk.
Linnaelu tihedamalt seotud kiriklike asjadega: gildid, tsunftid jms seoti tugevalt kristliku kultusega. Või
samas, seotus ilmneb allikates lihtsalt paremini.
Saksa elanikud veelgi tihedamalt erinevate kultustega seotud.
Siiski oli kirik Liivimaal veidi nõrgemini arenenud. Areng algas alles 13saj ja ei jõudnud saavutada
diferentseeritust nagu Läänes (ei ühtki benedikltaste kloostrit, tsistertslasi ka vähe).
Piiratud majanduslikud võimalused. Ressursse vähe.
Ühiskondliku eliidi osatähtsus väiksem, ordu ei läänistanud ka. Puudus püsivus, kus perekond seotud
altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega.
Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster.
Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus.
annaabi.ee 
