Toompeal elasid vaimulikud. All-linnas elasid ülejäänud rahvad. KLOOSTRIELU KESKAJAL Hakkasid kujunema vara keskajal. Alguse said egiptuses ja lähis idas. Inimesed eraldusid üksildastesse paikadesse, kus saab eemal olla kärast ja mürast ja tegeleda vaimsete asjadega. Euroopas on vanim klooster kujunenud Itaalias . Monte Cassino ja rajaja on Benedictus , kes töötab välja ka kloostri elu reeglid. Kloostrid olid mõeldud aadli seisusest inimestele. Benedictlased,tsiterlased,fransisklased,dominiiklased. tsisterlased said alguse Prantsusmaalt, rajasid kloostreid väikestesse kohtadesse. Benediktlaste klooster oli kõige esimene klooster. B. kloostri juht lõi reeglid, mida paljud kasutasid reeglite alusena. Rajati Itaaliasse. Frantsisklased rõhutasid äärmist alandlikkust ja elamist vaesuses, hiljem pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste klooster rajati Hispaaniasse, nende haridussüsteem oli parim keskajal. B
Vara ja kõrgkeskajal domineerisid benediktlased. Kõrgkeskajal (alates 13. saj) kerjusmungaordud ja vaesuse ideaal. Kloostrid tekkisid Lähis Ida asutustest. Et organiseerida tehti reeglid. Püha Nursia Benedictuse reegel ehk benediktiini reegel. Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi. Põhiline osa munkadest pole preestrid. Benedictlased põhilised kirjasõna kandjad (koolid, kirjutasid tekste ümber). Nende hulgast tekkis Cluny liikumine, seegi benediktiini reegelitega. Olulisel kohal Püha Columbanuse kloostri reegel (Iiri munk Bobbio). Cluny paljude kloostrite emaklooster kongregatsioon moodustus. Exemitsio klooster vaba järelvalvest. Clunyst pärit grehoriaanlik kirikureform. Töö: 1. Füüsiline aias 2. Vaimne jumalateenistuste pidamine, skriptooriumides kirjutamine.