meeskonnata ning reeturist kokaga, kes juhib laeva Aafrikasse, rikkudes laeva kaks kompassi. Kuidas ta saab põgeneda maalt, kus kokk mängib kokku oma endise sõbraga ning see sõber juhatab nad Angoola metsatesse, kus on püütud ning müüdud aastate läbi palju orje ja kus on vihatud valgeid inimesi. Kuidas ta teeb seda kõike laeva omaniku naise, proua Weldoniga, tema lapsega Jackiga, tema ,,suurema lapsega’’ Benedictiga (kes on tegelikult vana inimene), hulga vabade neegrite vana Tomi, tema poja Bati, Herkulese, Akteoni, Austini ja koeraga, kes on päästetud keset merd olevast laevast ,,Waldeck’’ ning enda meremehe teadmistega, mida tal ei ole just palju. Raamatu tegevus toimub peamiselt merel ning Aafrika metsade sügavustes, kus jäädakse orjapüüdjate küüsi ning, kus müüakse kapteni sõbrad maha ja viiakse ära tema peremehe naine ning lapsed
inimesi mõjutab. 1905. astub koos õega Vassari Kolledzisse, kus süvenes huvi kirjutamise vastu. 1909. lõpetas Vassar Kolledzi Inglise kirjanduse erialal. Siis läks koos kahe tüdrukuga aastaks Euroopasse rändama. Palju erinevaid töid: sotisaaltöötaja, õpetaja erinevates koolides. Need tööaastad oli raske aeg depressioon ja üksindus. Kartis, et ei leia kunagi meest, kellega abielluda ning ei leia tööd, mis talle meeldiks. Lõpuks abiellus Stanley Benedictiga. Hakkas veelgi rohkem kirjutama, avaldas luuletusi. 1918.aastaks Ruth ja Stanley olid aga üksteisele üha võõramaks jäänud ning üksindus ja depressioon olid tagasi. Hakkas võtma loenguid (in New School for Social Research), tundes huvi haridusfilosoofia vastu. Kursus ,,Seks etnoloogias" inspireeris osalema rohkemates antropoloogia kursustes (õpetajaks Boase õpilane Alexander Goldenweiser) 1921. saatis Goldenweiser ta Columbia ülikooli, kus kirjutas oma doktoritöö teemal: