V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
» Clopin väljus kõrtsist. Jehan kisas
kähiseva häälega:
«Ma söön, joon ja olen purjus, olen Jupiter! Hei, Pierre Mahanottija, kui sa veel kord
nõnda mulle otsa vaatad, lasen ma sulle nipsu, nii et nina tolmab.»
Mis Gringoire'isse puutub, siis kisti ta mõtisklustest välja ja' ta hakkas käratsevat ja
märatsevat stseeni silmitsema ning pomises siis endamisi:
«Luxuriosa res vinum et tumultuosa ebrietas} Kui hea, et ma ei joo, ja nagu tabavalt ütleb
püha Benedictas: «Vinum apostatare facit etiam sapientes!»»2
Sel silmapilgul tuli Clopin tagasi ja karjus müriseva häälega:
' Viin tekitab liiderlikkust ja purjus märatsemist (lad. k.).
2 Viin viib isegi targad pattudeni (lad. k.).
395
«Kesköö!»
Sel sõnal oli samasugune mõju kui sõnal «Sadulasse!» puhkepeatusel oleva ratsaväe
juures: kõik hulgused -- mehed, naised, lapsed -- ruttasid relvadega kolistades rüsinal
kõrtsist välja.
Kuu oli pilve taha kadunud