Mustlasmuusika
vaba rütm ja juhuslikud pikad pidega noodid, mille pikkus sõltub eelkõige lauljast, kuid enamasti
kestavad kolm kuni lausa kuus lööki. Eelviimane noot on seejuures alati pikem, viimane noot
aga lauldakse enamasti õrnalt või jäetakse sootuks ära.
Meloodiale on iseloomulik langev printsiip. Sagedasti on alguses meloodia pigem tõusev ja
seejärel hakkab meloodia langema. Tavaliselt lõppeb lugu samade märkidega duuri teisest
noodist kõrgema noodiga. Näiteks kahe bemolliga helistik võib olla nii B-duur kui ka g-moll.
Enamasti lõppeks lugu vastaval kas b- või g-noodiga, kuid mustlasmuusika korral on
iseloomulikud kõik noodid välja arvatud b ja c.
Teksti ülesehitus on suhteliselt stiihiline, seejuures järgnevad read ei pruugi olla üldsegi
omavahel seotud. Kuigi ka tantsulugudel on tekst, imiteerib laulja sageli improviseeritud
instrumentaalmuusikat, seejuures lauldakse sõnade asemel tähenduseta kergesti hääldatavaid
annaabi.ee 
