vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna. Arvatakse, et Adonis on Phoinixi ja Aiphesiboia ainus poeg, kui samas räägitakse ka, et Adonis oli Egiptuse kuninga Belose poeg, seega ei tea keegi täpselt kelle või mille poeg ta oli. Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega. Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite
Sealt omakorda kulgeb põleatud tellistest müür jõe kallast pidi. Linnamajd on kolme- ja neljakordsed ning nende vahel kulgevad sirged ristuvad tänavad. Iga tänava jõepoolses otsas on väravakäik läbi müüri. Ka jõe äärde viivad on vasksed. Välimisest kaitsemüürist seespool kulgeb teine müür, mitte oluliselt nõrgem välimisest, kuid kitsam. Linna kummagi jao keskel kõrgub võimas hoone: ühes tugeva müüriga piiratud kuningaloss ja teises Zeus Belose (Marduki) vaskväravane pühamu (selle kohta loe järgmisest õppetükist). Allikas: Herodotose kirjeldus Marduki templitest Baabülonis. Zeus Belose (Marduki) vaskväravane pühamu, mis minu ajani alles, on nelinurkne, külje pikkusega kaks staadioni (u 380 m). Pühamu keskele on püstitatud vägev staadioni laiune ja staadioni kõrgune torn, selle peal on teine torn ja siis järgmine, ja nii kokku kaheksa. Üles
annaabi.ee 
