Kirjandussemiootika
Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid.
(Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib
üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus kui lõputut hulka
tekste tekitav süsteem. Poeetika on ühelt poolt abstraktne, teisalt seestpoolt
lähenemine – otsitakse kirjandusesiseseid mehhanisme; kirjanduse kui sellise
omadused.
T. tegeleb peamiselt proosaga. “Poeetika” on belletristliku (ilukirjandusliku) proosa
konstruktiivsete printsiipide kirjeldus. Tema aspektid ja lähtekohad:
- semantika – tähenduse andmine, sümboliseerimine
- süntagmaatika – konfiguratsioon, konstruktsioon
- T. lisab sõnalise (stilistilise) aspekti – retoorika kui üldine tekstitüüpide teooria
Need 3 vastavad klassikalisele retoorika jaotusele.
stilistika fonoloogia
kompositsioon süntaks
annaabi.ee 
