Galileo Galilei
Alguses ei söandanud Galilei mõningaid oma
avastusi avaldada, kuna ta kartis, et need võidakse välja naerda. Suutmata aga hoida enda teada
neid vaimustavaid tõsiasju, mis talle teleskoobi abil ilmsiks olid saanud, tegi ta viimaks oma
avastused avalikuks. Mõnede teadlaste meelest olid Galilei väited provokatsioonilised ning
vaimulikud hakkasid peagi oma kantslitest tema suhtes umbusaldust külvama.
Aastal 1616 teavitas kardinal Bellarmino, selle aja juhtiv teoloog, Galileid Koperniku ideede
vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest
dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa
liigub ümber Päikese.
Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal
1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks. Seda aga paavst ei teinud, vaid ta palus Galileil
annaabi.ee 
