Keskaja filosoofia referaat
selles valitseb tegelikult permanentne sõjaolukord. Seetõttu on "maine rahu" (pax terrena),
mida, tõsi küll, kasutavad ka Jumala riiki kuuluvad inimesed, siiski vaid illusioon, sest rahu
pole mõeldav ilma õigluseta, tõelist õiglust pole aga mõtet maisest riigist otsida, nagu seda
näitab ajalugu. Kuid ka civitas Dei pole kogukond, mille kohta võiks väita, et seda
iseloomustab püsiv rahuseisund, sest mõlemad civitas'ed on sedavõrd teineteisega seotud, et
toimub pidev võitlemine (bellare) vagade ja mittevagade inimeste vahel. Selles sõjas pole aga
riigil ja riiklikul võimul inimeste jaoks mingit põhimõttelist tähendust, sest põhiline on siin
inimese usk, tänu millele ta kuulub (või ei kuulu) civitas Dei juurde. Heaolu ja rahu ei tulene
inimese jaoks riiklikust organisatsioonist, vaid usust. Just usk Jumalasse ja tema korda annab
Augustinuse jaoks ka pidepunkti sõjalise vägivalla kasutamisele, mis on muidugi seotud