Kunstiajalugu
Püramiidide tipp oli tihti kullatud ning helkis päikese kiirtes. Seda tõlgendasid
egiptlased, kui päikesega liitunud vaarao igapäevast külaskäiku. Pärast IV dünastia lõppu ei ehitatud
enam suuri püramiide, kuid päikesekultuse arenedes leiti uusi ehitusvorme. Kiviplekkidest ehitati
torne, mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (nn. berben-monumendid). Hiljem hakati päikesejumala
auks püstitama ühest 4-nurksest kiviplokist (monoliidseid) sihvakaid teravatipulisio beliske. Need
asetati tavaliselt paarikaupa templite juurde. Kõrgus oli nenil 10-32m. Haudeehitistest eraldi seisvaid
templeid on säilinud peamiselt Uue Riigi ajast. Tavaline egiptuse tempel oli 4-nurkne, kõrge müüriga
muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine. Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks ja see
asus templi kitsalt küljel. Püloon koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist, mis piirasid kitsast
väravat