Miguel de Saavedra Cervantes
Elu ja
löömamehest Lugost saab lõpuks preester ja pühak, kelle hing rändab taevasse. Selle näidendi 2.
vaatuses kiidab Cervantes heaks aja ja kohaühtsuse reeglist loobumise. "Kaheksast komöödiast" üks
terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas". "Madal" ja "kõrge" Hispaania
saavad hetkeks kokku: mustlased oma värvika kõnekeelega, igapäevane rahvaelu ning teiselt poolt
kuningapaar - kuningas, kes armub veetlevasse mustlasneiusse Belicasse, ja armukadetsev kuninganna.
Belica sarnaneb Cervantese jutustuse "Mustlasneiu" kangelannaga, ning ka lahenduse võti on
kummaski teoses ühesugune: mõlemad "mustlasneiud" on mustlaste sekka sattunud juhuslikult, olles
õigupoolest kõrgemast soost aadlipreilid. Ent näidendi lõpus võib juba märgata Cervantese
geeniusesädet: ta juhib tegevuse teadlikult eemale tavapärasest finaalist, selle üle pigem ironiseerides.
Kangelane Pedro de Urdemalas jääb oma eluga "normist" hälbinuks
annaabi.ee 
