Kosovo Kriis
Ajal, mil hakkab täis saama kaks kuud pommitamise
algusest, on inimesed juba harjunud eluga pommirahe all. Lihtsalt üllatav, millisel
määral suudab inimene ümbruskonnaga kohaneda.
Nii minu pere kui enamik meie naabreid veedab endiselt suurema osa ajast
varjendites. Pommitamise algusest pole nad ühtegi ööd maganud oma voodis.
Päeval on oht väiksem ja enamasti hommikuti õnnestub inimestel suhtelises
vaikuses isegi veidi puhata. Just sel ajal helistasin minagi neile.
Belgradlaste suurim mureküsimus on praegu elekter ja vesi. Ei saa vist sõnades
öeldagi, kui olulised on need normaalseks inimeluks, seda enam, et Jugoslaavias on
õige vähe selliseid majapidamisi, kus ei kasutataks elektrit toiduvalmistamiseks.
Ehk suutis NATO tõesti nõrgestada Jugoslaavia armeed, kui pommitas elektrijaamu.
Võibolla. Kuid kindla peale saavutasid nad hoopis muud: minu kodumaa miljonite
tavaliste inimeste elamisvõimalused on järsult ja otsustavalt halvenenud.
annaabi.ee 
