1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas rahaliselt liitlasi (Venemaa ja Prantsusmaa) kavatses sõtta saata vaid 70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad. Kolmemõõtmeline sõda Sõda tagalas Autoode tootmine suurenes 5 korda. 7
Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a. algul okupeeriti koos belglastega 1920'ndate kasutati vananenud tehnikat. Kriis Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kohta söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite kriisi. streike. * 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. *saavutasid kahel korral võidu
Võeti vastu terve rida seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48 tunnilt 40-le. Puhkuseseaduse alusel anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus. Rahvarinde valitsus aga lagunes 1938.a. sügisel sisevastuolude tõttu. Prantsuse välispoliitika Välispoliitikas üritas Prantsusmaa kindlustada oma üleolekut Euroopas. 1923.a. algul okupeeriti koos belglastega Ruhri piirkond tekitades terava poliitilise kriisi. Peagi oli Prantsusmaa sunnitud väed selt välja viima. Prantsusmaa oli sunnitud otsima tuge Rahvasteliidult ja rajama oma julgeoleku riikidevahelistele lepetele. 1935.a. sõlmiti vastastikuse abistamise leping Nõukogude Liiduga. 1930ndate II poolel oli olulisim koostöö Suurbritanniaga. 1938.a. kirjutati alla Müncheni kokkuleppele Tsehhoslovakkia tükeldamise osas. 1930. aastate lõpul sattus Prantsusmaa aga
annaabi.ee 
