Väike kirjand Lihula linnast
aastal.
Johannese kabel asus S. Waxelbergi plaani järgi täiesti omaette Lihula alevi
kruntidest läänepool. Kabeli asukohta on samastatud 1505-1520. aastal rajatud
frantsiskaanide mungakloostri asukohaga. Täpsemad andmed selle kohta aga
puuduvad.
Antoniuse kabel paiknes S. Waxelbergi plaani kohaselt linnusest lõunas. Ilmselt
kadusid selle pühakoja jäljed sovhoosi lautade ehitamisel.
Lihula piiskopilinnus
1211. aastal pühitses Riia peapiiskop Albert de Bekeshovede (von Buxhoeve
den, Buxhövden) Dünamünde kloostri abti Theoderici (Theodorich, Theodoric)
esmalt Lihula ja hiljem ka Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskuseks pidi
saama Lihula. Miks valiti Lihula? Selleks on mitmeid põhjuseid. Sakslased ja
nende liitlased ei olnud Lõuna- ja Lääne-Eestist palju kaugemale jõudnud. Hea
asukoht linnus paiknes järsu põhjanõlvaga looduslikul paekõrgendikul. Juba
hiljemalt 13. sajandil paiknes tulevase piiskopilinnuse asukohas eestlaste linnus.