Dendroloogia
Vähenõudlik liik mullaviljakuse ja niiskuse suhtes. Armastab päikesevalgust. Haljastuses
kasutatakse alleepuuna ja vabakujuliste gruppidena. Eesti suuremate harilike pihlakatena
tuleks märkida Viljandimaal Paistus kasvavat puud d1,3=68 cm ja Valgamaal, Otepääl
kasvavat puud kõrgusega 20,0 m. (Relve, 2000).
Sordid: Määri p. (S. aucuparia L. ssp. moravica (Zeng.) A. Löve) H. p. alamliik, suurte
söödavate viljadega; 'Beissneri' - lehekesed lõhised, võrsed punased; 'Birgitta' - suured
tumerohelised lehed, kollased viljad, ümar puu; 'Fastigiata' - kitsaspüramidaalne võra, oranzid
marjad; 'Pendula' - pikkade rippuvate okstega leinavorm; 'Rosmari' - ovaalse võra, suured,
sügisel roosad lehed, viljad roosad; 'Sheerwater Seedling' - keraja võraga puu, suured
oranzpunased viljad;
Pooppuu (Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers.)10-15 m kõrgune ovaalse kuni ümara võraga