Eesti uusima aja ajalugu
maakondadeks (kreis). Maakondi jätkuvalt 8. lisaks 8-le varasemale loodi juurde 3
linnakreisi: Tln, Tartu ja Narva. Vormiliselt seisis nende eesotsas mõni Sa kindral.
Tegelikkuses tegeles haldusküsimustega ametisse määratud nn kreisipealik. Selleks
sai Sa armee tegevohvitser. Maakondades nimetati talle ka kaks abilist. Moodustati ka
kohalikest elanikest koosnevad esinduskogud. Beirat. Nendeks said eranditult
kohalikud baltisaksa mõisnikud. Beiratil oli nõuandev õigus, mitte midagi enamat.
Kogu võim Sa sõjaväelaste käes. Maakonnad jagunesid ,,kihelkondadeks"
kirikukihelkonnad. Nüüd anti neile ka halduslik-administratiivne fn. Nende etteosta
määrati ametkondade järelvaatajad, kihelkondade eesseisjad, kelleks olid jällegi
baltisaksa mõisnikud. Teostasid ainuisikulist võimu. Kihelkonnad jagunesid
valdadeks. Vallad olid ainus haldusüksus, mille otsa jäid ka edaspidi eestlased.
Valdade juhtimine muudeti siiski ainuisikuliseks
annaabi.ee 
