oleneb terase struktuur ja omadused. Aeglane jahutuskiirus:austerniit laguneb perliidiks Keskmine jahutus:austerniit laguneb trostiidiks. Kiire jahutus:austerniit ei jõua täielikult laguneda trostiidiks,järele jäänud austerniit kristalliseerub osaliselt martensiidiks. Väga suur jahutuskiirus:teras saab täieliku martensiitstruktuuri,seda nimetatakse karastamise kriitiliseks kiiruseks.Martensiidil on nõeljas struktuur. Vahepealne muutus 500-250"C jahtumisel nimetatakse ( BEINIITNE)ALLA 350"C TEKIVAD BEINIITI nimetatakse alumiseks beiniidiks(550 HB)sellel on nõeljas struktuur ja sarnaneb martensiidiga. Terase lõõmutamine Lõõmutamine on niisugune termotöötlemise viis, kus terast kuumutatakse üle faasimuutuse temperatuuri järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on tavaliselt esmane termotöötlusviis, mille eesmärgiks on kas kõrvaldada
Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tugevusnäitajate tõus ei põhjusta kõvaduse olulist suurenemist (sõltub metalsest põhimassist) ja võib isegi parandada malmi sitkust. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist: ferriitne 100...160 HB, martensiitne 380...600 HB, perliitne 160...220 HB, austeniitne 140...220 HB, sorbiitne 220...300 HB, perliitmartensiitne 380...550 HB, beiniitne 300...380 HB. Malmide termotöötlus Erinevalt terase termotöötlusest kasutatakse malmide korral nende mehaaniliste omaduste tõstmiseks termilist töötlemist harva, kuna termotöötlusega on võimalik muuta ainult metalse põhimassi struktuuri, mitte aga grafiidiosakeste suurust, kuju või jaotust. - Lõõmutamine on põhioperatsioon valgemalmstruktuuriga valandeist tempermalmistruktuuriga valandite tootmisel. Hallmalmvalandite korral kasutatakse
kaasneva kulumiskindluse tõus. Karastamine. Karastatakse perliitse või ferriitperliitse metalse põhimassiga vaba grafiidiga malme (hall-, keragrafiit- ja tempermalme). Tavakarastamisel on malmide karastustemperatuur sõltuvalt metalse põhimassi C-sisaldusest piires 850...950 oC, jahutus vees või õlis. Metalse põhimassi kõvadus peale karastamist sõltub otseselt karastusviisist ja sellest tulenevast struktuurist (martensiitne, beiniitne, perliitmartensiitne) Pindkarastamisel on karastustemperatuur mõnevõrra kõrgem (hallmalmide korral 850...950 oC, keragrafiitmalmide korral 950...1100 oC), kuumutus kõrgsagedusvooludega (6...10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6
tulemusena osa austeniiti muutub perliidiks ja jääb pehmeks. 5) Isotermkarastus, joon. 14.1, kõver 4, erineb astekarastusest sellega, et detail hoitakse sulasoolavannis temperatuuriga 250 350 0C kuni austeniidi täieliku lagunemiseni. Isotermkarastuse tulemusena austeniit laguneb temperatuuril, mis on natuke kõrgem, kui martensiitmuutuse temperatuur, tulemusena tekkib beiniitne struktuur. Hoiutuse aeg soolavannis sõltub austeniidi lagunemise ajast antud temperatuuril, parema tulemuse saamiseks kasutatakse spetsiaalsed nn. beiniitterased, näiteks legeeritud booriga. Isotermkarastuse viisiks loetakse patenteerimine meetod mille abil terasest 0,6 0,8 %C sisaldusega valtsimise või tõmbamise teel valmistakse kõrgtugev traat või lint (Rm = 1800 3000 MPa). Deformatsiooniaste selleks peab olema kuni 98 %, tugeva
annaabi.ee 
