Begiinid
maailmas vabalt ringi. Begiinid olid probleemiks nii kirikule
kui ilmalikulegi kogukonnale, sest neil puudus abielu või
klooster, mis oleks neid ühiskonnaga sidunud.
Begiine ja nende meessoost "kolleege", begarde võib
vaadelda kui apostlite elu ilmalikke jätkajaid, kes kristust
matkides püüavad elada vaeselt ja talitsetult.
Begiinid olid Põhja-Euroopa liikumine, mis sündis
Belgias. Teatakse, et aastatel 1250-1350 oli Strasbourgis
begiinimaju 600 naisele. Aastatel 1270-1400 oli Kölnis 169
rühma 1500 naisele.
Begiinid tegid nii tööd kui ka palvetasid. Võis juhtuda, et
naised läksid tagasi oma perekondade juurde või abiellusid.
Selles mõttes olid begiinikogukonnad nagu oma aja
turvakodud. Teinekord mindi sinna ka koos vallaslastega.
Begiinid pärinesid kõikidest ühiskonnakihtidest, vahest ehk
vaid kõige kõrgemad sotsioolsed klassid välja arvata. Oma
elatuse maksid nad kinni tööga. Alguses suhtus kirik