Keskaeg - kirik
tundsid vajadust vaimsele pühendatusele ja omasid sotsiaalseid huvisid. Nad tegelesid
haigete põetmise, vaestehoolekande ja muuga. ametlik kirik suhtus begiinidesse
kahtlusga, pidades neid nende müstikasse kalduvate huvide tõttu ketseriteks.
Tavalistest nunnaordudest erines begiinide ordu sellega, et iga begiin võis soovi korral
ordust lahkuda ning abielluda. Begiinide ordul oli ka väiksearvuline ja vähetähtis
meesharu, keda nimetati begardideks.
Kollegiaatkirikud on kirikud, kus kaanonite kolleegium ( mittekloosterlik ja
ilmikvaimulike kogukond) igapäevaselt linnapea või dekaani kodus jumalateenistust
läbi viib. Oma valitsemise ja religioossete tavade poolest meenutavad kollegiaatkirikud
katedraale, aga seal pole piiskoppi ega piiskopikohustusi. Neid toetati kohati üpris
ulatuslike maaaladega, kas siis kirikute poolt või benefiitside näol.
P. Birgitta ordu - 1346. aastal rajas Püha Birgita Püha Birgitta Ordu. Ta oli rootsi
annaabi.ee 
