Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940.
Leedust, Soomest ja Norrast. Pidu jälgis umbes 50 000 pealtvaatajat. Teiste seas Läti president
Alberts Kviesis. Laulupeo raames korraldati Eesti muusika nädal.
1934. aasta
Esimesed Eesti mängud ja rahvatantsupidu.
12. mail võttis riigivanem K. Päts vastu I Eesti mängude korraldustoimkonna ja andis seejärel
mängudele riikliku toetuse. 15.-17. juunil osales I Eesti mängudel üle 3500 sportlase. Peeti suur
võimlemispidu, kusjuures võimlejad marssisid helesinistes trikoodes ja beezikates kitsenahast
võimlemistuhvlites marsihelide saatel Vabaduse platsilt Kadrioru staadionile- osad linnakodanikud
arvasid, et piigad olid tänavatel sündsusetult alasti. Võisteldi kergejõustikus, ujumises,
rattasprodis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti punktiarvestust, Tallinna ja Tartu
järel reastusid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa sportlased. Avaldati ka kehakultuurinäitus,
millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu,
annaabi.ee 
