Tuumaenergia kokkuvõte
Lisa Tuumarelvast
Esimene tuumapomm lõhati USA-s Nevada kõrbes 16. Juulil 1945. Aastal.
Pommid, mis heideti Jaapanile, olid mõlemad samaväärsed 20 000 tonni lõhkeainega.
Nii aatomi- kui ka vesinikupommidelõhkemise puhul levib väga suur valguskiirgus, seejärel
tugev purustav lööklaine ja viimaks kõike hävitav radioaktiivne kiirgus.
Gammakiirgus tekib siis kui kildtuum põrkab kokku pommi kesta tuumaga, ja ergastavad neid.
Kildtuumad on väga suure energiaga ja nad on ise beetaradioaktiivsed.
Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon, mille reguleerimiseks kasutatakse neutroneid
neelavast materjalist (kaadmium, boor) juhtvardaid, mida siis vastavalt ahelreaktsiooni
intensiivistumisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast tõstetakse või uuesti sisse
lastakse.
Tuumareaktoreid leidub tuumajaamades ja allveelaevades.
Juhtvardad on selleks, et neelata suurem osa neutronitest ega lasta ahelreaktsioonil toimuda.